Astelpajust üldiselt
sea-buckthorn, sanddorn, облепиха, tyrni, havtorn, tindved, smiltserkstis

Astelpaju on pikkade kitsaste ja astlaliste võrsetega kahekojaline põõsas või puu.Ta on tuultolmleja.Väikesed luuviljad sarnanevad marjadega.

Möödunud sajandi 60-ndatel aastatel hakati astelapju kasutama põlevkivikarjääride haljastamisel.Praeguseks on maailmas üle 100 astelpaju sordi.

Rõhu katsejaamas Tartumaal on astelpajuga tegeldud 21 aastat. 1981.rajati Rõhul sordivõrdluskatse Altai sortidega, mis on praeguseks täielikult hävinenud. 1988 rajati uus katse Moskva Riikliku Ülikooli botaanikaaiast toodud sortidega,mis kannavad vilja tänaseni.Kahes võrdluskatses on lähemalt uuritud 21 sorti.Praegu on 14-aastase istandiku pindala 0,3 ha ja 1997.a. laiendati kasvupinda veelgi
Istutamine

Koduaias on vajalik istutada 1 isastaim 6-8 emastaime kohta.Saagikus sõltub ka tuule suundadest, seepärast tuleb istutamisel arvestada tolmlemise ajal valitsevate tuulte suunda.samas ka külm ja vihmane ilm mais takistab tolmlemist.Optimaalne istutustihedus on 2x4 m. Ühele hektarile arvestatakse1152-1176istikut, millest 85-100 on isastaimed.

Hooldamine

Astelpaju on suhtelislt vähenõudlik kultuur, sest tema juurtel asuvad kiirikseente mügarad nagu on mügarpakterite kolooniad liblikõieliste juurtel. Seetõttu ongi ta võimeline kasvama toitainete poolest küllaltki kehval pinnasel. On selgunud, et muld peab olema parasniiske.Seisvat vett astelpaju ei talu. 1981.a. rajatud katses, kui sademete vesi jäi pikemaks ajaks istandikku, hävis ligi 20 % põõsastest.Põua ajal peaks astelpaju kastma, niiskusepuudumisel võivad marjad variseda.

Astelpaju on soovitatav kasvatada murus.Tal on nõrgad pinnalähedased juured, neid võib mullaharimine vigastada, siis hakkab juurevõsa rohkelt kasvama ja võivad levida seenhaigused. Murul on ka marju mugavam korjata.

Astelpaju ei talu meie niiskeid ning ebapüsivatetemperatuuridega talvitumistingimusi.Eriti hukutavalt mõjuvad need talve teisel poolel ja varakevadel. Kahjustuvad pungad ja okste koor laiguti.Varakevadine soe ilm ja päike põhjustavad vegetatsiooniprotsesside algamise, järnevad külmad tekitavadki kahjustuse.Põõsas taastub uinuvate pungade varal.Tüvel tekivad mustad laigud, kus koed on kärbunud.

Saksamaal ja Soomes aretatud sortidel võib olla vegetatsiooniperiood pikk, mistõttu saak valmib hilja ja võib kahjustuda öökülmade tõttu.

Võra kujundamine

Nooremaid taimi tuleks kindlasti kärpida, et saada madalam, kompaktsem ja hästi argneva võraga põõsas.Vanemaid viljakandvaid põõsaid võib lõigata kahel erineval viisil:

1. kärpida tagasihoidlikult ja panna pearõhk saagile.Seoses viljakandmisega põõsaste alumine osa järk-järgult hõreneb ja põhiline saak jääb okste ladvaossa. Põõsad taastuvad imekiiresti ja 3 aasta pärast tuleb neid taas madalamaks lõigata.

2. Kärpida pidevalt tugevamini ka vanemaid põõsaid ja nõnda kasvu aeglustada.

Paljundamine

Paljundamine tundub pistokste või haljaspistikute abil.

1. pistokste abil- võetakse 18-24 cm pikkused oksad, mida hoitakse paar päeva üleni vees, seejärel pikeeritakse mulda.

2. Haljaspistikute abil- okste pikkus on 10-12 cm , enne pikeerimist hoitakse 14-16 tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20-25° ja õhuniiskus üle 80 %

Väetamine

Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi.Pealtväetistena peaks kasutama kaaliumkloriidi – 40g/m² ja superfosfaati – 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust. Saakide põhjal võib öelda, et astelpaju kannab rikkalikult ka väetamata. Aia viimane katseistandik on rajatud kergele liivsavi mullale. 1997.a. rajatud istandik sai kompost mulda ainult istutusaukudesse.taimekaitset on tehtud paaril viimasel aastal lehetäide vastu.Kahjureid pole esinenud ja taimede lehestik on terve.

Sordid ja saak

Aastas on siberi sortidelt keskmiselt ühelt põõsalt kogutud 6,2 kg, niisama vanadelt Moskava RÜ botaanikaaias aretatud sortidelt 13,4 kg.

Hästi on vastu pidanud ja head saaki andnud Moskva RÜ botaanikaaias aretatud sordid 'Avgustinka', 'Botanitðeskaja', 'Otradnaja', 'Trofimovskaja', 'Botanitðeskaja Aromatnaja', 'Botanitðeskaja Ljubitelskaja','Gibrid Pertðika', 'Podarok Sadu','Vorobjevskaja'.

Keskmise kasvutugevusega põõsad on sortidel'Botanitðeskaja' ja 'Botanitðeskaja Ljubitelskaja'.

Astlaid on vähe sortidel 'Avgustinka', 'Botanitðeskaja', 'Podarok Sadu'.

Närbumistõppe on seni haigestunud kõige rohkem põõsaid sordil 'Botanitðeskaja Aromatnaja' (28%)

Haigustest

Närbumistõbi – Põhjustajaks on seen Verticillium dahliae.Koorel tekivad oranþikad laigud .Võra on hõrenenud.Lehed on väikesed, hallid ning varisevad varakult.Viljad jäävad väikeseks ja on halvema maitsega.Ka võivad olla kahjustatud üksikud oksad.

Endomükoos – põhjustajaks seen Monilia. Viljad on kahvatud, sisu veeldunud,värvunud määrdunudvalgeks.Viljal on ebameeldiv lõhn.

Kärntõbi – levib sademeterikkal aastal.põhjustajaks seen Fusicladium carpophilum.Lehed ja viljad kattuvad järk –järgult tumeda kirmega ja varisevad. Eriti rohkelt on kärntõbe Taga – Baikali sortidel.
 

Üritused:

Laadad algavad taas kevadel.
Seni saate meie tooteid kaubandusest.