Tiiu Siimiskeri artikkel

Astelpajukasvatusel võib olla tulevikku


Tiiu Siimisker (avaldatud: Maakodu, Oktoober 1997; lk. 17-18)

Viimasel paaril aastal on Eestis suurenenud huvi astelpaju kasvatamise vastu. Rõhu katsepunktis Tartumaal on astelpajuga tegeldud 16 aastat ja istutatud 650 põõsast 0,52 hektarile. Kahes võrdluskatses on lähemalt uuritud 21 sorti. Neist üheksa on aretatud Siberis, kümme Moskva Riikliku Ülikooli botaanikaaias, üks Gorki Põllumajanduse Instituudis ja üks Mitchurini-nim. Üleliidulise Teadusliku Uurimise Instituudis.

Praegu on üheksa-aastase istandiku pindala 0.3 ha ja kevadel on kavatsus kasvupinda laiendada.
ASTELPAJU ON SUHTELISELT VÄHENÕUDLIK KULTUUR

Meie kogemuste põhjal on selgunud, et muld peab olema parasniiske. Seisvat vett astelpaju ei talu. Esimeses, 1981. a. rajatud katses, kui sademetevesi jäi pikemaks ajaks istandikku, hävis 20% põõsastest. Põua ajal peaks astelpaju kastma, niiskusepuudusel võivad marjad variseda. Astelpaju on soovitatav kasvatada murus. Tal on nõrgad pinnalähedased juured, neid võib mullaharimine vigastada. Murul on ka marju mugavam korjata.
VÕRA KUJUNDAMINE

Nooremaid taimi tuleks kindlasti kärpida, et saada madalama, kompaktsema ja hästi hargneva võraga põõsas.
Vanemaid viljakandvaid põõsaid võib lõigata kahel erineval viisil.

1. Kärpida tagasihoidlikult ja panna pearõhk saagile. Kui põõsas on kasvanud juba nii kõrgeks, et saagikoristus on raske, teha tugev noorenduslõikus. Rõhu aias olemegi nii toiminud. Esimest korda lõikasime põõsad tagasi kolmanda aasta kasvuni kuuenda aasta kasvamise kevadel. Loomulikult kaotasime suure osa ühe aasta saagist, sest seoses viljakandmisega põõsaste alumine osa järk-järgult hõreneb ja põhiline saak jääb okste ladvaossa. Põõsad taastusid imekiiresti ja kolme aasta pärast tuli neid jälle madalamaks lõigata. Et loota oli väga head saaki, lõikasime seekord kõrgemad ladvad maha sügisel koristuse ajal koos saagiga. Kevadel on kavas üksikuid põõsaid katseks hästi tugevasti noorendada.

2. Kärpida pidevalt tugevamini ka vanemaid põõsaid (võib kasutada ka suvist pintseerimist) ja nõnda kasvu aeglustada.
VÄETAMINE

Esimene katseistandik, mille rajasime 1981. aasta kevadel siberi sortidega, sai korralikult varuväetisi (kaalisoola 600 ja superfosfaati 1000 kg/ha, turvast 400 ja põlevkivituhka 6 t/ha), 1985. a. kaalisoola 300 ja superfosfaati 700 kg/ha. Teist, 1988. a. kevadel rajatud istandikku oleme väetanud tagasihoidlikumalt: 1989.a. anti NPK 170 kg/ha ja 1992. a. P2O 380 kg/ha. Saakide põhjal võib öelda, et astelpaju kannab rikkalikult ka väetamata. Aia viimane katseistandik on rajatud kergele liivsavimullale (1988.a. mullaproovide alusel pHKCl 6,6 P2O5 36, K2O 49 mg/100 g mullas). Taimekaitset pole me viimased seitse aastat teinud. Kahjureid pole olnud ja taimede lehestik on olnud terve.
SAAGIKORISTUS

on kõige enam aega ja kulutusi nõudev töö. Kaheksatunnise tööpäeva jooksul jõuab üks tööline käsitsi üksikmarjade kaupa korjata, sõltuvalt sordist ja põõsa suurusest, 8-12 kg. Vilju ei või lasta üle valmida, siis nad purunevad kergesti. Eriti õrna kestaga on sort ‘Botanitcheskaja Ljubitelskaja’. Meil on kulunud 0,3 ha suuruse (istutustihedus 2 x 4 m) istandiku koristamiseks tavaliselt kaks kuni kolm nädalat. 1996. a. kestis senise rekordsaagi (6,9 tonni) korjamine 11 päeva. Korjajaid oli päevas 40-150, sealhulgas ka palju lapsi, kes töötasid umbes neli tundi. Istandik oli üheksa aastat vana, põõsad olid väga kõrged (4-6 m). Kuigi saagisime palju oksi koos marjadega maha, tuli suur osa saagist siiski korjata redelilt. Palju kulus erineva suurusega korjamisnõusid ja kummikindaid. Seni ei ole Eestis masinatega astelpaju koristatud.

Üks võimalus on veel pressida mahl välja põõsal olevatest marjadest. Meie pole seda rakendanud, pealegi kahjustab selline koristusviis noori üheaasteseid võrseid, mis marjade vahelt on välja kasvanud. Viimastel aastatel ründavad küpseid vilju linnud, senisel tähelepanekul küll ainult varesed. Korjatud terved marjad seisavad tavalistes hoiutingimustes riknemata päris hästi kolm kuni neli päeva.
SORDID JA SAAK

Oleme realiseerinud marju 1981. a. siberi sortidega rajatud istandikust nelja aastaga (1983-1985) 5,1 t, s.o. 1,28 t aastas e. 5,77 t/ha. 1987. a. istandik hävis. Teisest istandikust oleme seitsme aasta (1990-1996) jooksul realiseerinud kokku 24,89 t, s.o. 3,56 t aastas e. 12,64 t/ha. Aastas on siberi sortidelt keskmiselt ühel põõsalt kogutud 6,2 kg, niisama vanadelt Moskva RÜ botaanikaaias aretatud sortidelt 13,4 kg. 1996.a. saime keskmiselt 23 kg vilju põõsalt, kuid leidus ka väga saagikaid põõsaid, mis kandsis 50-60 kg.

Kahe katse põhjal võib öelda, et Siberis aretatud sordid meie kliimas kasvatamiseks ei sobi. Nad haigestuvad kiiresti, põhiliselt närbumistõppe. Hästi on vastu pidanud ja head saaki andnud Moskva RÜ botaanikaaias aretatud sordid ‘Avgustinka’, ‘Botanitcheskaja’, ‘Otradnaja’, ‘Trofimovskaja’, ‘Botanitcheskaja Aromatnaja’, ‘Botanitcheskaja Ljubitelskaja’, ‘Gibrid Pertchika’, ‘Podarok Sadu’, ‘Vorobjevskaja’. Neist neli esimest on praegu Sordilehes. Et ametlik katse lõppes 1994. a., siis kõik allpool esitatud katseandmed on aastate 1990-1994 kohta.

Keskmine põõsasaak aastas oli 14,5 kg. Sortide vahel oli erinevus väga väike (13,2 kg sordil ‘Botanitcheskaja Aromatnaja’, 15,6 kg sordil ‘Otradnaja’). Suurimate marjadega sort on ‘Botanitcheskaja Ljubitelskaja’ (vilja mass 0,6 g), väiksemate marjadega sordid ‘Botanitcheskaja Aromatnaja’ ja ‘Otradnaja’ (0,4 g), ülejäänud sortide keskmine vilja mass on 0,5 g. Kõige kollasemad marjad on sortidel ‘Botanitcheskaja’ ja ‘Botanitcheskaja Ljubitelskaja’. Oranzhikaspunaste marjadega on ‘Avgustinka’, ‘Otradnaja’, ‘Botanitcheskaja Aromatnaja’ ja ‘Podarok Sadu’. Ülejäänud sortide viljade värvus on kollakasoranzh.

Meeldiva maitsega marjad on sortidel ‘Trofimovskaja’, ‘Gibrid Pertchika’ ja ‘Avgustinka’. Keskmise kasvutugevusega põõsad on sortidel ‘Botanitcheskaja’ ja ‘Botanitcheskaja Ljubitelskaja’. Ülejäänud sordid on kõik tugevakasvulised (viiendal aias kasvamise aastal keskmine põõsa kõrgus üle 4 m).

Astlaid on vähe sortidel ‘Botanitcheskaja’, ‘Podarok Sadu’ ja ‘Avgustinka’. Närbumistõppe (Verticillium dahliae) on seni haigestunud kõige rohkem põõsaid sordil ‘Botanitcheskaja Aromatnaja’ (28%).

Kõik põõad on terved sortidel ‘Gibrid Pertchika’ ja ‘Podarok Sadu’ (viimasel sordil on kaks põõsast saagi raskuse all murdunud), ülejäänud sortidel on haigestunud vaid üks põõsas. Võrdluseks võib öelda, et samas katses olnud siberi sortidel (‘Jantarnaj’, ‘Tshuiskaja’) on 42 katsepõõsast alles vaid üks põõsas. soril ‘Priokskaja’ on säilinud 57% ja sordil ‘Podarok Tshernozemju’ 28% põõsastest, kusjuures ka allesjäänud põõsad on haigustunnustega. Talvekahjustusi pole viimases katses olevatel põõsastel seni olnud.
PALJUNDAMINE

Meie oleme astelpaju paljundanud pistokste, haljaspistikute ja vähesel määral juurevõsudega. Tunduvalt paremini juurduvad noortelt põõsastelt, mis veel vilja ei kanna, lõigatud pistoksad. Eriti halvasti juurduvad vanemad, viljapungadega tolmeldajate pistoksad. Haljaspistikud juurdusid meil päris hästi ka kasvuainetega töötlemata. Istutusauku oleme veidi puistanud Trihoderma viridie preparaati.

Juurevõsudega paljundamisel ei saa olla kindel, et saame just soovitud põõsa küljest uue taime, sest astelpaju juured on väga pikad ja sageli läbi põimunud. Juurevõsu eemaldamisel vigastame ka juurt ja sellega suureneb oht, et põõsas võib haigestuda närbumistõppe.
KOKKUVÕTTEKS

Astelpaju tasub Eestis kasvatada. Põõsad on dekoratiivsed, kannavad rikkalikult ja marjad on väärtuslikud. Sobiva turu leidmisel on viljad ka päris hea sissetulekuallikas. 1996.a. oli astelpaju viljade ühe kg müügihind turul 40 krooni ringis. Läbimüük oli hinna ja vähese tuntuse tõttu väike. Suuremat huvi tunnevad astelpaju marjade vastu põhjamaad. Eesti töötlevale tööstusele, sealhulgas ka farmaatsiatööstusele, annaks astelpaju palju võimalusi erinevate toodete valmistamiseks. See aga võimaldaks rajada istandikke ja annaks paljudele tööd.

Astelpaju pole veel avastanud ka kohalikud toitlustusettevõtted. Üks vähestest, kes on seni seda tervislikku ja huvitavat marja oma menüüs kasutanud, on “Tallink”. Astelpajust ja tema toodetest võiks kujundada hea ekspordiartikli.
 

Üritused:

Laadad algavad taas kevadel.
Seni saate meie tooteid kaubandusest.